Relvad
- ⚔️MootorsaagLEG.
- ⚾Naelaga kurikasHARUL.
- 🧹LuudTAV.
Keegi ei osanud kindlalt oelda, kust see algas. Uhed vaeitsid, et see oli kodutu Balti jaama tunnelis, kes oli inimesi hammustanud juba esmaspäevast, aga koik arvasid, et ta on purjus. Teised suunasid narmega Tehnikaülikooli laborisse, kolmandad suestasid Rataskaevu tanava kebabikohta, kus midagi lihas kindlasti polnud korras. Oli teisipaev, kell 17:38, tipptund Tallinnas, ja linn ei teadnud veel, et tal on jaanud vahem kui neli tundi.
"Kui öö langes, Vanalinn põles veel Pika Hermanni all, kuldades linna, kus polnud enam midagi elavat. Viru tänav, mahajäetud, oli täis ümberkukkunud lapsevankreid ja hüljatud rohelisi kaarte. Ja pimeduses, ta oli näljas."
Katanaast Billy nukuni. Lahingutankist aiahaldjani. Iga ellujääja kannab 3 eset: vali targalt. Ava uut varustust kogemust kogudes.
Eined muutuvad kunstiteosteks. Meeskonna moraal ei lange kunagi alla 60%.
Meeskonnad, kellel on veel infot vanast maailmast, peavad kauem vastu. Logi sisse, et aktiveerida püsiv boonus.
Kroon nõuab austust ka kaoses. Juht kiirgab kohalolu, keegi ei seo käske kahtluse alla.
▌ 0-ST 1200+-NI · "ZOMBITOIDUST" "JUMALARAHKUSEKS"
Käivita simulatsioon. Avasta oma Survival Score. Jaga meeskonda. Iga otsus loeb. Iga päev viib sind lähemale JUMALARAHKUSELE — või surmale.
▌ 4 saadet, mida lugeda enne meeskonna kogumist
Esimene intsident, mida politsei tosiselt voetis, oli Balti jaamas. Naine neljakumnendates, Selveri kilekotiga kaes, hammustus meest ueslikonnas otse eskalaatoril. Turvamees arvas, et tegemist on koduvagivallaga. Kui mees kolm minutit hiljem hahmaste silmadega pesti toeusis ja rundas teismelise kallale, ei toeotanud kaamerad enam. Kell 17:54 peatus tramm number 2 Hobujaama peatuses. Uksed ei avanenud. Seestpoolt kostis loeoke.
Vanalinna tanavatel ei moestnud inimesed veel midagi. Keegi filmis telefoniga, kuidas neli inimest roomasid moeoda Raekoja platsi munakivisid ja postitas TikTokki pealkirjaga: Zombie flashmob Tallinnas, vaga lahhe. Video kogus 100 000 vaatamist veerand tunniga. Kommentaarid olid naljakad. Siis lakkasid naljakad olemast, sest autor ei vastanud enam.
Kell 18:47 astus politsei pressiesindaja kaamerate ette Toompeal. Ta uetles, et olukord on kontrolli all ja tegemist on intsidendiga, mis on seotud uue suenteetilise narkootikumiga. Soovitas rahulikkust. Kell 19:15 kustusid Stenbocki majas tuled. Kell 20:02 ei vastanud keegi enam numbril 112. Eesti riik, mis oli uhke oma e-valitsuse ule, avastas sel oehtul, et digitaalne infrastruktuur ei aita, kui hammustajad ei kasuta ID-kaarti.
Tallinn on vooimatu linn karantiiniks. Vanalinn on poolsaar, aga selle umber on sadamaala, rongiteed, Paljassaare poolsaar ja kumneid vaeikseid taenavaid, mis uhendavad koeike koeigega. Pohjas meri, aga loeunas laotub linn Noemmesse ja Kristiinesse ja Mustamaeele nagu laialivalgunud piim. Kaitsevaegi ueksus proovis blokaadi Tartu maanteel. See pidas vastu kuus minutit, sest nakatunud tulid ka Lasnamaeelt ule raudtee.
Vanalinn langes esimesena. Pikk tanav, Muerivahe, Katariina kaik, koik need kitsad keskaegsed taenavad, mis turiste voeelusid, muutusid loeksudeks. Olde Hansa restoranis, kus kelnerid kandsid keskaegseid kostueme, jaetkus teenindamine veel viis minutit paerast esimest hammustust. Keegi ei maerganud vahet, sest keskaegne temaatika sobis oehtuga haestavalt hasti. Raekoja platsil istusid turistid kohvikutes ja filmisid oma surma laebi telefoni ekraani.
Kalamaja, hipsterite paradiis Telliskivi loomelinnakuga, langes irooniliselt. Inimesed, kes olid aastaid raeaekinud autentsetest elamustest, said oehtul koeige autentsema elamuse oma elus. Keegi Telliskivi toidutanava muuejast viskas nakatunute pihta kaesitoeoe keraamikat. Ilu ja voeitlus uhes hetkes.
Lasnamae oli koeige hullem. Noeukogudeaegsed paneelmajad, sada tuhat inimest, pikad koridorid, kus uks nakatunu taehendes tervet korrust. Liftid seiskusid kell 20:15, kui elekter laeks. Trepikojad olid pimedad. Helid trepikodadest olid hullemad kui pimedus. Lasnamae langes poole tunniga. Linnaosa, mida uelej Tallinn oli aastaid ignoreerinud, ignoreeris nuued uelej Tallinna.
Noemmel prooevisid inimesed paasta paatidega ule lahe Aegna saarele. Meri oli rahulik, aprillioehtul veel kulm, ja vaeiksed paadid lahkusid Pirita sadamast pimeduses. Moened joeudsid kohale. Moened mitte. Mere pealt vaadates naegi, kuidas Tallinna siluett pimeneb torn torni jaarel.
Kell 23:00 poeles ainult Oleviste kirik. Selle 124-meetrine torn, mis oli keskajal maailma koeige korge ehitis, seisis valgustatud ule surnu linna nagu tuletorn, mis ei juhata kedagi kuhugi. Tuul viis torni tipust heli alla, mis voeis olla tuul moeoda akende. Voeis olla ka midagi muud.
Tallinn oli alati linn, mis vaatas pohja poole, Helsingi suunas, Skandinaavia suunas, ule vee. Sel oehtul oli Helsinki sama vaikne. Viimased helid olid kuente kraapimine munakividel ja maerg maelutus, mille kaja kandis moeoda vanalinna taenavaid Toompealt Kadriorgini. Nelisada tuhat suud. Avatud. Et hammustada.